Olen oma ema tütar ja oma sõprade sõber. Olen Mandala ILU looja. Olen oma elu looja. Alustan iga algavat päeva tänupalvega oma imelise elu eest, ja seda teadmisega, et täna tuleb minu elu parim päev! Mina ise loon oma päeva. Ja see päev läheb aina paremaks. Loomine on juba emaüsas mulle sisse programmeeritud. Vajadus jagada maailmaga seda, mis minus on, on läbi aegade olnud suur. Endiselt on. Kool
iaegsed kunstilaagrid, laulu- ja tantsurühmad olid mulle eneseväljendamisel väga suureks abiks. Peale kooli, elades aastaid maailma eri mandritel, otsides seda oma „õiget paika“, jõudsin ma aga ikka ja alati kodumaale tagasi. Ja õigesti tegin. Ülikoolis õppisin sisearhitektiks. Minu erialane töökarjäär jäi aga erinevatel põhjustel üsna lühikeseks. Ju siis ei olnud ma selleks loodud. Siis tulid mängu armastus ja lapsed. Neid on mul nüüd juba kokku kolm. Emale, isale ja pluss üks riigile, nagu ma armastan öelda. Minu lemmikud. Minu kasvamise lugu Mandala ILU loomiseni sai alguse, kui ma ootasin oma viimast last. Elu tõi minu teele ühe imelise naise, Elbe Kuldmäe, Mandala töötoa. Ja see polnud juhus. Ma olin sel päeval viimase vindini rase. Kui mu poja poleks kõhus iga minuti tagant oma jalaga mu põiele surunud, siis oleks see olnud üks paljudest minu elu parimatest päevadest. Tegelikult oli ka. See oli pikk päev tikkides maailma kõige ägedamat Mandalat, ühes kõige ilusamas kristallistuudios. Aitäh Elbe, et minu ellu tulid ja mulle ukse, imeliste Väeehete maailma, avasid. Kui ma oma esimese Mandala lõpuks valmis sain, teadsin, et ükspäev teen ma seda veel! Ja see päev tuli. Selleks kulus küll terve aasta, aga ta tuli. Ja ta tuli pauguga. Minu sees oli nii palju ILU, mis nõudis välja saamist. Esimesed Mandalad valmisid iseendale, siis sõbrannadele ja kui oma sahtlid hakkasid neid täis saama, hakkasin unistama nende levitamisest maailmale, Sinule. Ma segasin ühe käega putru ja koristasin teisega. Kolmandaga joonistasin ja mängisin lastega ning neljas ootas kogu aeg nõela juures, et äkki kõige selle vahel suudan ma vähemalt ühe piste Mandalale juurde tikkida. Ma ei jõudnud pere unenägude maailma sukeldumist ära oodata, sest siis pidi algama minu aeg. Minu loome aeg. Ma tikkisin reaalselt terveid öid! Ja ma ei olnud hommikul väsinud, sest see kõik toitis mind. Päriselt. Okei, ühel hetkel pidi ikkagi mees vahele astuma ja mind voodi külge aheldama (mitte selles võtmes, mis sul just silme ette tuli), aga nii oli. Tasakaalu leidmine kõigi oma tegevuste juures ongi olnud vast minu kõige keerulisem väljakutse. Jep, tänaseni on … kui Sa seda küsid. Mandala ripatsid hakkasid aga peagi endale kristallidest keesid juurde nõudma. Siinkohal on oma roll imelisel Leiel, kelle Mala- palvehelmeste töötoast ma ennast üha tihedamini leidsin. Ja nii ta läks. Aitäh Leie, et olid ja oled mulle endiselt suureks eeskujuks. Armas oled. Mala-palvehelmeid punudes on mul kindel teadmine, et antud ehtel on tegelikult juba loomise ajal omanik olemas. Ta lihtsalt ei tea veel, et tema soovide ja taotlustega Mala on just sel hetkel kuskil end loomas. See on kanaldus. See on usaldus. See on energia. Mina küsin universumilt juhiseid ja tema saadab need. Millepeale loon Sinu Mala siia ellu just Sulle vajalike kristallide ja taotlustega. Nii lihtne see ongi. Sinu ülesanne on vaid oma ehe ära tunda. Läbi oma südame. Ma olen nii tänulik, et Sa oled siin, loed neid ridu ja elad kaasa minu loodule. Iga ehe, mille Sa endale soetad, on kingitus. Selle materjalide ja loomise eest on keegi juba tasunud. See makse, mida Sina teed, on järgmise ehte (külluse) loomiseks. See on sõnum, et jah, seda loomingut soovin ma maailma juurde. Tänud, et Te mul olemas olete, mu loomingut toetamas ... ja et teid nii paju on, see on puhas rõõm. Kui leiad Mandala ILU lehelt VäeEhte, mis Sind kõnetab, on selle sõnum mõeldud just Sulle. See on Sinu oma. Tunne ta lihtsalt ära. Aitäh, aitäh, aitäh. Kärt / Mandala ILU looja
