15/04/2023
Päike soojendab mõnusalt õhku, hinge on saabunud kevad.
Soojade ilmadega aktiveeruvad kahjuks ka sääsed, puugid, kirbud, kärbsed jm verd imevad putukad, mis on otsene oht küülikutele, seega on õige aeg hakata mõtlema oma lemmiku või farmilooma vaktsineerimisele.
Eestis on müksomatoos metsjänestel ja küülikutel tavaliselt esinenud niiske ja sooja ilmaga suvi-sügis perioodidel juulist kuni oktoobrini, kuid on ka juhtumeid, kus küülikud on haigestunud sooja talveilmaga.
Mis haigus on müksomatoos, mis igal aastal meie küülikuid kimbutab?
Müksomatoos on viirushaigus, millesse haigestuvad vaid küülikud.
Igal aastal on surmajuhtumeid nii küülikufarmides, kui ka kodus peetavate lemmikute seas, just nendes farmides kus ei viida läbi iga-aastast profülaktilist vaktsineerimist.
Viirust levitavad haiged ja haiguse läbi põdenud küülikud, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Haiguse edasikandjateks on ka verd imevad putukad, nagu hallasääsk, metsa¬sääsk, laulusääsk, kihulased, kirbud, täid ja puugid. Ja muidugi ka haige küülikuga kokku puutunud inimene, kes selle haiguse kodusele küülikule üllatavalt lihtsalt võib kaasa tuua.
Lemmikutest on kõige suurema riskiga just need, kes elavad õues, eriti kui neil võib olla võimalust kontakteeruda jänesega mingil viisil (söövad rohtu, või jalutavad rohul, millel on haigestunud jänes käinud). Viirus tungib organismi läbi naha, hingamisteede ja seedetrakti limaskesta ning silma sidekesta. Organismis läheb ta lümfisõlmedesse ja sealt vereringesse (edasi toimuvad haigusele omased muutused). 4–10 päeva pärast nakatumist tekivad esimesed kliinilised tunnused nahal. Kopsuvormi kujunemine võtab aega 1–3 nädalat.
Pikemalt saate lugeda müksomatoosist meie partneri koduleheküljelt: http://estfarm.ee/kasulikku-kuulikukasvatajatele/kuulikute-haigused/muksumatoos/
